In memoriam Raija Ilona Raun

Anname kurbusega teada, et meie seast on lahkunud Eesti Labradori Retriiverite Tõuühingu asutaja ja auliige ning Wizards Creeki kenneli omanik Raija Ilona Raun. Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale ja sõpradele.

Maarika Lauringsoni meenutused Raijast:

Kui Raija poleks 27 aastat tagasi Soomest Eestisse kolinud, oleks meie labradorid hoopis teist nägu. Seda nii otseses mõttes, kuna Raija ja Taavi kenneli Wizard´s Creek arvukad kasvandikud on kindlalt äratuntava tüpaažiga. Aga ka üldisemas tähenduses. Sajandivahetus oli aeg, mil äsja loodud retriiverite tõuühingus oli vaja kokku leppida kindlad põhimõtted, millest aretuses lähtuda. Labradore oli Eestis veel vähe ja areng võis minna mitmes suunas. Kui Raija ühele esimestest ERTÜ koosolekutest kohale ilmus ja oma seisukohti resoluutselt ja kindlalt esitas, nagu tal ikka kombeks oli, saime labradoride aretusreeglid tõuühingus kokku lepitud ja hiljem ka kennelliidus kinnitatud. Sel hetkel oli see aretuse seisukohalt ülioluline ja määras aastateks ära Eesti labradoride käekäigu.

Sellest ajast oli Raija tegev ERTÜ juhatuses, hiljem ka EKL juhatuses ja volinike kogus. Ta oli Eesti Labradori Retriiverite Tõuühingu asutajaliige, tegutses aktiivselt juhatuses ja pälvis auliikme staatuse. Raija esimene labrador oli Juht Minna, kes elas algul Soomes. 1999.a jaanuaris sündis Taavi ja Raija Männiku-kodus esimene pesakond. Sealt jäid lemmikuteks Marski ja Matilda ning Raija edasine elu oli koertele pühendatud. Kennelnimi Wizard´s Creek registreeriti 2001.a ja praeguseni on seda nime kandnud ligi 300 kasvandikku, kellest osa on rännanud ka teisele poole maakera, lähiriikidest rääkimata.

Eesti labradoride genofondi on Raija rikastanud nii Inglismaalt, Ameerikast kui Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit koertega. Tal oli kätt ja silma lubavate kutsikate valikul, ega muidu oleks Wizard´s Creek´i koerad olnud edukad näitustel üle maailma. Kõike oma elus tegi Raija kirega, ta oli võitleja ja võitja. Väsimatult organiseeris ta näitusi, suhtles eri maade kohtunike ja kasvatajatega. Meelde on jäänud rahvarohked suvepäevad Manilaiul, erinäitused Jõelähtmel, tundidepikkused telefonivestlused – ikka koerte teemal.
Palju oleks olnud veel teha. Lõpetamata jäid kudumistööd lastelastele, katsetamata mitmed gurmeeroad, realiseerimata aretusplaanid. Aga väga palju olulist sai ka tehtud. Aitäh Sulle selle eest, Raija!