Tõukatse

Tutvu retriiverite tõukatsete reeglitega

Mis on retriiverite tõukatse?

Autor: Reeli Kuhi-Thalfeldt, retriiverite tõuomaste katsete koolitaja

Retriiverite tõukatse eesmärgiks on hinnata, kas koera iseloom on omane retriiveri tõule ning kas koeral on eeldusi, mis võimaldavad teda koolitada pisisaagi toomiseks ja/või retriiverite jahikatseteks. Retriiverite tõukatse mõõdab koera retriiveriinstinkte. Tegemist ei ole niivõrd katsega, pigem tõuomase testiga, mille lõpus saab koer tulemuse – kas sooritatud või mitte sooritatud.

Katsel saavad osaleda üle 8 kuu vanused koerad. Tõukatse saagiga sooritanud koer saab rahvusvahelise FCI töösertifikaadi, mis annab õiguse registreerida koera kõigil näitustel kasutusklassi ning võimaldab kinnitada välimikutšempioni tiitli. Tõukatse dummyga sooritanud koer saab aga vaid rahvuslikku töösertifikaadi, mis annab õiguse registreerida koera rahvuslikel-, rühma- ja erinäitustel kasutusklassi ning võimaldab kinnitada EST CH tiitli.

Tõukatsel kasutatakse kas saaki või dummysid. Saagina on reeglina kasutusel pardid, faasanid ja küülikud, kuid on toimunud ka katseid, kus on kasutatud vareseid ja kajakaid. Saak on varem lastud ning tavaliselt külmutatud ning ennem katset korralikult üles sulatatud. Dummy on tehismaterjalist toomisese, mis oma kaalu poolest sarnaneb saagile.

Tõukatse reeglid on pärit Soomest, kus tõukatseid on korraldatud juba kümneid aastaid. Eestis on retriiverite tõukatseid korraldatud 2004.a alates ning sellest ajast alates on neid katseid toimunud igal aastal 1-2 korda.

Foto: Reeli Kuhi-Thalfeldt

Foto: Reeli Kuhi-Thalfeldt

Hinnatavad omadused

Katsel hinnatakse koera sotsiaalset käitumist, ujumistahet, äratoomistahet, otsimisindu, saagihaaret, saagi loovutamist, reageerimist püssilasule, jäljeajamist ja koostööd juhiga. Retriiverid on koostööhimulised ja tarmukad jahikoerad, kes suhtuvad hästi nii võõrastesse koertesse kui ka inimestesse. Neil peab olema piisavalt enesekindlust, et lahendada neile antud ülesandeid kindlameelselt ja omaalgatuslikult. Püssilasu kõlades tuleb koeral jääda rahulikuks, keskendunuks ja hääletuks ning jälgida saagi kukkumist.

Õige retriiver naudib töötamist vees ning läheb kõhklemata vette. Otsimisalal töötavad nad iseseisvalt, tõhusalt ja tempokalt kuni saagi leidmiseni või ärakutseni. Saagi haaravad nad omaalgatuslikult ning hoiavad seda kindlalt, kuid pehme haardega, ilma saaki lõhkumata. Retriiverid tahavad teha koostööd oma juhiga ning toovad saagi reipalt, otsejoones juhile, eelistatavalt kätte.

labrador faasaniga

Foto: Reeli Kuhi-Thalfeldt

Tõukatse kulg

Retriiverite tõukatse koosneb neljast osast: sotsiaalsuse hindamine, veetöö, otsing ja jälg. Katse alguses kogub kohtunik koerad ja koerajuhid enda ümber ringi, selgitab katse kulgu ning tutvub iga koeraga. Samal ajal jälgib kohtunik koerte suhtumist teistesse koertesse ja võõrastesse inimestesse.

Veetöö ülesandel tehakse koerale kaks äratoomissooritust: esimene lind (part või kajakas) visatakse kaldalt ning lastakse koeral see ära tuua. Teine lind visatakse paadist ning samal ajal tehakse ka jahipüssist lask õhku; toomise distants on ~20m.

Otsimisalale metsa on paigutatud viis lindu (faasanit või varest) kuni 60m kaugusele nii, et koer neid ei näe ja koos püssilasuga visatakse otsimisalale kuues lind. Kohtuniku loal saadetakse koer otsima ning ta peab ära tooma 4-6 lindu.

Jäljeajamise ülesanne tehakse katse lõpus, siis kui kõik koerad on veetöö ja otsimistöö teinud, ning see veetakse vaid eelmised osad edukalt sooritanud koertele. Umbes 80 m pikkune kaarjas jälg veetakse küüliku või jänesega ning igale koerale veetakse oma jälg. Koer peaks saagi eelistatavalt omaalgatuslikult ära tooma.

IMGP2765

Foto: Reeli Kuhi-Thalfeldt

Dummykatse puhul on kasutusel dummyd, millel on linnu lõhn ning jälg veetakse jäneselõhnalise või jänese nahaga kaetud jäljedummyga. Muus osas sarnaneb katse täielikult saagiga katsele.

Koer ei saa tõukatselt positiivset tulemust, juhul kui ta on agressiivne teiste koerte või inimeste vastu, keeldub veetööst, pidevalt haugub või vingub, lõhub saaki, kardab püssipauku, ei leia otsimisalalt piisaval määral linde või ei too jälje lõpust jänest.

Valmistumine tõukatseks

Tõukatse on eelkõige test, mitte eksam, seetõttu ei pea koer tegema perfektset tööd. Kohtunik selgitab katse käigus igat ülesannet ning vajadusel aitab nii koera kui koerajuhti. Üldise kuulekuskoolituse läbinud heade instinktidega koerale ei ole tõukatse läbimine raske ning selleks valmistumine ei võta palju vaeva.

Koeraga tuleks enne katsele minekut  harjutada toomist nii veest kui maalt, õpetada ta otsima ja jälge ajama ning tutvustada saagi ja püssilasuga. Samuti on eelduseks üldise kuulekuse trenn, hea koostöö koerajuhiga ning hea füüsiline vorm.

Enne ametlikke katseid toimuvad sageli ka harjutuskatsed, kus osalemine annab hea ülevaate katsel toimuvast ning võimaldab teada saada, kas koer on tõukatsel osalemiseks valmis.